Leer
Leeritalitus ei ole luterlikus kirikus sakrament, ent kuulub ristimisõpetuse juurde. Varasematel aegadel on leer tähendanud lapsena toimetatud ristimise kinnitamist. Siit ka leeri teine nimi – konfirmatsioon (lad k confirmare – kinnitama). Tänapäeval tulevad leeri peamiselt inimesed, kes ei ole varem ristitud. Nii toimub ristimine koos leeriõnnistamisega kas samal jumalateenistusel või mõnel sellele eelneval päeval. Leeri saab tulla alates 15. eluaastast.
Konfirmatsioon on eeltingimuseks, et saada laulatada, lasta ristida oma lapsi või olla ristivanemaks teiste lastele. Leerikooli lõpetanu saab seda tõendava tunnistuse.
Mida leeris tehakse?
Leeri juurde kuulub leerikursus ehk leerikool, mille vältel omandatakse ristiusku puudutavad põhiteadmised. Leerikooli korraldab oma piirkonnas kohalik kogudus ja enamasti õpetab kohalik vaimulik.
Kui pikk on leerikool?
Leerikooli pikkus sõltub kohalikust kogudusest ja vaimulikust. Enamasti on leerikoolid alates kahest kuust kuni kuue kuuni. Mõnel pool ka pikemalt. Mida pikem leerikool, seda põhjalikumad on omandatud teadmised. Leerikool lõppeb leeriõnnistamisega ehk konfirmatsiooni talitusega.
Mis on leeriõnnistamine?
Leeriõnnistamine on talitus, mille käigus leerikooli läbinud inimesed tunnistavad oma kristlikku usku apostliku usutunnistuse sõnadega ja kinnitavad, et soovivad elada ristiusu õpetuse järgi. Seejärel vaimulik õnnistab igat leerilast asetades käed tema pea peale ja tehes iga ühe üle ristimärgi.
Kuidas leeri minna?
Leeri minekuks tuleks ühendust võtta elukohale lähima luterliku kogudusega ja uurida, millal leerikool algab. Nii mõneski väiksemas koguduses ei ole leerikooli ajad fikseeritud ja sõltuvad sellest, kas on soovijaid. Mitmel pool ollakse valmis ka individuaalseid leeritunde läbi viima.
Kui palju leer maksab?
Leerikooli eest on sobilik teha kogudusele annetus ja kuna leerikooli lõppedes saab inimene koguduse liikmeks, siis tuleks arvestada ka esimese koguduse liikmeannetuse tasumisega juba leeripäeval. Meie kirikus on soovituslikuks liikmeannetuse suuruseks 1% sissetulekust.
Noorteleerikool
Noorteleeri kogunemisi on peetud koolivaheaja alguses, reedel koguneme, mõtleme läbi, mida me süüa tahame, kaardistame ka toidud, mis on välistatud tervislikel põhjustel (allergiad või toidutalumatused), peame Läänemaa suurimas poes Rannarootsi Selveris maha maastikumängu, ehk püüame üles leida vajalikud toiduained vajalikes kogustes. Siis valmistavad noored ise süüa. Kes õpib ära porgandi koorimise, kes popcorni küpsetamise, kes saab kätt proovida kastme või tipikastme valmistamisel. Tegevusi jätkub kõigile. Kes parasjagu kööki ei mahu, mängib lauamängu või kitarri. Kuni söök valmib uurime piiblit. Eriti põnevad on need lehekülje alumises servas olevad kribu-krabu lühendid ja numbrid. Oh, seda rõõmu, kui selgub, et Lk 10: 1 – 12, ei loetagi „lehekülg kümme jagatud üks miinus kaksteist“ vaid hoopis „Luuka evangeeliumi 10. peatükk salmid 1 kuni 12“! Õpitud saavad ka palved ja söögilaulud.
Ööfilmid on valitud nii, et need aitaksid mõista ristiusu levikud Eestimaal, Jeesuse elu ja missiooni, Moosest ja Seadust ning religioosset maailma.
Ridala noored pidasid oma püha jaanilaupäeva eel, kui Ridala kirikusse on ikka oodatud inimesi, et avaldada austust Vabadussõjas langenud Ridala kandi meestele, asub ju mälestustahvel kirikus sees. Sellel korral olid appi tulnud puhkpillilapsed Ridala Põhikoolist, Kaitseliidu ja Haapsalu Linnavalitsuse esindajad.
Mitte kõik, kes alustavad leerikursust ei pruugi olla valmis teistega koos oma usku tunnistama, aga õpingutele on tehtud algus. Meie kooliharidus ei anna kuigi palju võimalusi saada teadmisi religioonide kohta, või väärtustada esivanemate kultuuri ja pärandit. Noored vajavad perekonna toetust ja eeskujusid sõprade ringist.
Allikad: https://eelk.ee/kiriklikud-talitused/leer/
EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2025
